KAVA

10.00 - Avakõne -  Tõnu Oja, Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, professor

10.10 – Peaettekanne – professor Kalev Sepp, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut – Anne Kull, TÜ Geograafia Instituudi loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool

11.00 - Keskkonnaseisund ja selle jälgimine “Google-Earth ajastul” – professor Raivo Vilu, Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogia õppetool
Maa-Google laseb vabalt lennata Maakera kohal, mis tõsi küll, on praegu veel pildistatud mõni aeg tagasi. Tehniliselt on aga juba praegu võimalus saada Maast reaalajaline pidev pilt. Prantsusmaa on esimesena alustanud Maa-Google’i moodi kasutajaliidese ehitamist kõigile mõeldud kohateabe vahendamiseks. Meiegi peaksime selles suunas tõsiselt tegutsema.
Ettekandes vaadeldaksegi, kas Eesti andmebaasid ja info kogumine on hüppeks valmis.

11.20 – GIS-i kasutamine erinevates skaalades – Reimo Rivis, TLÜ, loodusteaduste osakond

11.40 - Linnaplaneerimine ja GIS Tallinnas – Ivari Rannama, Tallinna Linnaplaneerimise Amet

12.00 – 13.00 vaheaeg

13.00 – Saab ka tasuta?! GIS vabavarast – Peep Krusberg, Maa-amet
Lühiülevaade ebatraditsiooniliselt levitatava tarkvara, st sellise, mille eest ei võeta litsentsitasu, liikumisest. Avatud lähtekoodiga GIS tarkvaradest, vabalt levitatavatest andmetest ja õppematerjalidest. Tarkvara demo.

13.20 – GIS riigikaitses – Rein Kask, Eesti Kaitsejõud

13.40 – GIS abiks metsamehele – Enn Pärt, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

14.00 – Geoinfo kasutus soojusettevõttes – Elis Fels, Tallinna Küte AS

14.20 –  Kartograafia- ja geograafiaalane teave Eesti Rahvusraamatukogus – Margit Tohver, Eesti Rahvusraamatukogu, kartograafia- ja geograafiasaal
Ettekandes tuleb juttu, mis laadi infoallikaid võib leida Rahvusraamatukogu kartograafia ja geograafia saalist: tutvustatakse kaardikogu, sh. kaardiprogramme ja digitaalkaarte,mida saab Rahvusraamatukogus kasutada; geograafia ja kartograafiaalaste raamatute kollektsiooni ning selle komplekteerimise põhimõtteid. Peale füüsiliste andmekandjate on Rahvusraamatukogus terve rida geograafilisi andmeid sisaldavaid andmebaase: erinevad elektronkataloogid, elektroonilised bibliograafiad, artiklite andmebaasid ning teemavärav. Lähitulevikus on plaanis seda rida täiendada: Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR oleks sobiv vahend ka kaardifailide arhiveerimiseks. See leevendaks probleemi, et paljud kaardid ei jõua käesoleval ajal kunagi kaardikogudesse. Alates 1. oktoobrist käivitus projekt  DIGMAP, mille raames on plaanis parandada skaneeritud ajalooliste kaartide kasutusvõimalusi.

14.30 – Arhiiv ja ajaloolised geoinfoandmed: probleemid ja  võimalused – Tõnis Türna, Ajalooarhiiv
Ettekandes tuleb juttu arhiivi ja geoinformaatika kokkupuutepunktidest, Ajalooarhiivis GISi-valdkonnas tehtust (Kupits) ning teoksilolevast (QVIZ). Keskendutakse küsimustele, milliseid võimalusi pakub geoinformaatika arhiivimaterjalides orenteerumiseks ning kuidas pakutavad võimalused hõlbustavad digitaalsele arhiiviainesele juurdepääsu loomist.

14.40-15.10 vaheaeg

15.10 – Õpilaste joonistusvõistluse autasustamine

15.20 – Kohalejõudmise rõõm – Pille Kosk, AS Datel

15.40 –  Raamist väljas – Kalev Koppel, AS Regio infosüsteemide osakond
Ettekandes tuleb juttu GIS-i ebatraditsioonilistest kasutusvaldkondadest ning püüdest neid ise luua Regio kogemuste näitel.

16.00 – Kas minu maja on kaardil? – Annely Kesküll, AS E.O.MAP, kartograafia osakond

16.20 – GIS kui tööriist geograafiliste eeliste rakendamiseks -Aivo Vard, ALPHAGIS OÜ
Kaasaegsed organisatsioonid tegelevad kõik informatsiooni analüüsiga ning paljude ülesannete puhul sisaldab see andmete geograafiliste omaduste kasutamist. Näiteks, kui meil on objektide asukoht teada, saame visuaalselt vaadelda oma andmeid kaardi taustal. Ettekandes tutvustatakse kaasaegseid GIS-tööriistu, mille abil on võimalik geograafilisi eeliseid tundma õppida ja neid kasutada oma igapäevaste tööülesannete teostamiseks ja paremini kaalutletud otsuste tegemiseks.

16.40 – Diskussioon