19. novembril 2009 Eesti Rahvusraamatukogus
teabepäev GEOGRAAFIA PANEB PAIKA

KAVA ja ETTEKANDED

10.00  Avasõna – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, videotervitus - minister Tõnis Lukas (Haridus- ja Teadusministeerium)

10.10  Probleemid ja võimalused GIS-i kasutamisel üldhariduskoolis – Järva-Jaani Gümnaasiumi näide – Kristjan Piirimäe (Järva-Jaani Gümnaasium)
GIS-i võiks pidada nüüdisaja geograafia elementaarseks kirjaoskuseks nagu näiteks matemaatikas tabelarvutusprogrammi kasutamist. GIS on ka gümnaasiumigeograafia õppekavas, kuid riigieksami küsimuste hulgas mitte. Arvestades seda, et niigi ei jõuta õppekavasid läbi võtta, loobusin eelmisel aastal kooli arvutiklassis õpilastele GIS-i praktilisest õpetamisest. Pealegi on arvutiklassis arvuteid vähe ja osadel neist GIS programmid ei tööta korralikult. Samas näen GIS-is potentsiaali, et äratada noortes huvi geograafia vastu. Kas niisugust ideed peaksid viima ellu entusiastlikud õppekavadesse vabalt suhtuvad geograafia- ja IT-õpetajad koolides või tuleks haridusministeeriumi tasemel suurem projekt ette võtta?

10.25  Miks on kaardid “umbes täpsed”?– Kiira Mõisja  (Tartu Ülikooli Geograafia osakond)
Kaartidel, ka nendel, mis on GIS-ide väljundiks, ei näe me mitte reaalset maailma, vaid tegelikult kellegi tõlgendust selle kohta, milline tema arvates reaalsus välja näeb. Kaardid väljendavad seega kaardistaja subjektiivset nägemust ning seetõttu ei saa me nendel kujutatut võtta absoluutse tõena.
Geograafilisel informatsioonil on võrreldes muu informatsiooniga üks väga selge erinevus – geograafiline informatsioon sisaldab alati vigu, sest:
- paljud nähtused on oma olemuselt ähmased;
- andmete kogumise ja kasutusse jõudmise vahel on ajaline nihe;
- andmete kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.
Kaartide koostamiseks kasutatud ruumiandmestiku ebamäärasus tuleneb ruumiandmebaasi talletatud objekti või objektiklassi:
- määramisest (kuidas eristada teistest reaalsuses olevatest objektidest, kuidas piiritleda …)
- omaduste määramisest või mõõtmisest (mida määrata, määramistehnika …)
- määramis- või mõõtmistulemuste töötlemisest (algoritmid, töötlemisprotsessi järjekord …)

10.40  GIS humanitaarias – Anu Printsmann (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut)
Sõltuvalt kooliharidusest peetakse geograafiat Eestis loodusteaduseks, harvem sotsiaalteaduseks, kuid tavaliselt üldse mitte humanitaarteaduseks. Ettekanne näitab, kuivõrd vääraks selline arusaam võib osutuda, tehes seda väikese ülevaatena GIS-i kui ühe kõige geograafilisema meetodi kasutamisest humanitaarias. Keskkonnadeterministlikele mudelitele vastukaaluks üritatakse kaasata ka kognitiivsemat ning fenomenoloogilisemat suunda. Ümbritseva ruumi mõtestamise kaardile kandmine võib teinekord kartograafile suuri väljakutseid pakkuda, mis võib viia uute lahenduste ning rakenduste leiutamisele, kuid võib lõppeda ka tavaliste asendikaartidega.

10.55  Seismoanalüüs kaevandusvaringute tuvastamisel – Heidi Soosalu, prof. Ingo Valgma (Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut)
Seismoloogid mõõdavad mitte ainult looduslikke maavärinaid, vaid ka inimtegevusest põhjustatud maakoore kõikumisi. Näiteks karjääride lõhkamisi tuvastavad tundlikud seismomeetrid isegi sadade kilomeetrite kauguselt. Signaali kuju järgi on võimalik selgeks teha, kas tegemist on loodusliku või inimese poolt tekitatud sündmusega. Karjääride ja kaevanduste puhul on enamasti teada nende asukohad ja lõhkamiste kava, mis hõlbustab seismilist analüüsi. Aga kaevandustes võib toimuda ka soovimatuid sündmusi nagu varingud. Varingu seismilise signaali kuju on teistsugune kui lõhkamisel ja kahtlusi võib tekitada ka ebatavaline toimumise aeg, näiteks öösel. Seismilise meetodiga on võimalik üles leida varinguid ja teada saada nende asukoht ning täpne aeg; isegi kohtades, kus nad võiksid muidu kahe silma vahele jääda.

11.10  GIS ja kinnisvara – Lauri Lihtmaa (Eesti Maaülikooli Metsanduse ja Maaehitusinstituut)
Kinnisvaraga seotud andmestiku analüüsimise ja visualiseerimise GIS-i vahenditega jagan kolme rühma:
1. Sobiliku piirkonna leidmine. 2. Olemasoleva analüüs ja planeerimine. 3. Tulemuse ja trendide analüüs.

11.25  Tallinna GIS-i uudised – Ave Kargaja (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geoinformaatika osakond)
Tallinna linnas on geoinfosüsteemidega aktiivselt tegeletud juba mõnda aega ning paaril viimasel aastal on vastava ala tegevustest GIS päeval antud ülevaade. Millised on aga GIS valdkonnaga seotud tegemised Tallinnas hetkel, annab ülevaate järgnev ettekanne.

11.40  Keskkonnaregister – põdrasarvedest Raadi raketibaasini, koeratubakast Maaritsa lompideni – Piret Kiristaja, Uudo Timm (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus)

12.00-13.00  Vaheaeg

13.00  Kuidas tehakse Maa-ametis aerofotosid ja kuidas nendest saavad ortofotod? – Mait Metsur (Maa-ameti Fotogramm-meetria osakond)
Maa-ameti üheks ülesandeks on varustada ühiskonda kvaliteetsete ruumiandmetega ning toota kogu riigi territooriumit katvaid ruumiandmeid ja kaarte.
Peamiseks baasandmestikuks, mida kasutatakse erinevate kaartide ja ruumiandmete kogumiseks ja tootmiseks on aerofotod, ortofotod ja kõrgusmudelid.
Igapäevaselt ja enim kasutatakse loomulikult ortofotot. Just ortofotosid, mitte aga aerofotosid, võib Eesti kohta näha Maa-ameti kaardiserveris ning maailma kohta näiteks Google Earth’is.
Ettekanne annabki ülevaate selle kohta, kuidas aerofotosid ja ortofotosid Maa-ametis valmistatakse, mida nad endast kujutavad ning mis neil vahet on?

13.15  Mida tehakse GIS-iga 2011. a rahva- ja eluruumide loendusel? – Diana Makarenko-Piirsalu (Statistikaamet)
Rahvaloendust ei kujuta enam peaaegu ükski riik maailmas ette ilma GIS-ita. Esimese Vabariigi ajal korraldatud rahvaloendusel 1922. a saime teada, kui palju on Eestis elanikke, milline on nende vanus ja millise koolihariduse nad said. Täna soovime teada palju enam. Oma elu paremaks korraldamiseks tahame saada vastuseid küsimustele: “Kus elab kõige enam kooliealisi lapsi?”, “Kui palju vanureid elab Karlova pargist 2 km kaugusel?”, “Millisesse kohta on otstarbekas saata ukraina keelseid tutvustusi?”, “Kuhu on vaja teha uus bussipeatus?”. Neile ja paljudele teistele küsimustele aitab vastuse saada rahvaloenduse GIS. Ettekandes kuulete, mida Statistikaamet teeb GIS-iga 2011. a rahvaloendusel, milliseid kaarte tehakse peale loendust ja kus neid kasutatakse.

13.35  Tallinna maastike muutumise analüüs ja GIS – Eduard Pukkonen (Dereevos)
Kõigepealt oli loodus. Ja loodusmaastik. Siis tuli inimene ja hakkas maastikku enda vajaduste järgi muutma. Ehitas, raius, istutas. Millal, mida ja kui palju on inimene Tallinna maastikke muutnud, näeme GIS-tarkvara abil tehtud analüüsist, kus kasutati geoloogilisi ja geomorfoloogilisi kaarte, vanu topograafilisi kaarte, satelliittfotosid ning tänapäevaseid reljeefiandmeid.

13.55  ArcGIS kasutamine õhukvaliteedi hindamisel – Erik Teinemaa (Keskkonnauuringute Keskus)
Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostab riikliku seire raames õhukvaliteedi mõõtmisi ja saastetasemete modelleerimist. Modelleeritud kontsentratsioonide ja reaalsete mõõtetulemusteulemuste visualiseerimiseks rakendatakse osaliselt ArcGIS tarkvara. ArcGIS kasutatakse ka modelleeritud saasteainete ekspositsiooni hindamisel ja tervisemõju arvutamisel.

14.15  Ruumiandmebaasid Eesti Kaitsejõududes ja nendest tuletatavad tooted – Enar Leht (Eesti Kaitsejõud)
Ettekanne tutvustab Eesti Kaitsejõudude Militaargeograafiagrupi arendatavaid ruumiandmebaase ja nendest tuletatud erinevaid tooteid.

14.30-15.00  Vaheaeg

15.00  Joonistusvõistluse võitjate autasustamine

15.15  Kaardid lastele – tulevastele geoinfo spetsialistidele – Leida Lepik, Markus Untera (Regio)
Paljud täiskasvanud ei oska kaarti lugeda. Tehnika areng ja inimeste vajaduste kasvamine tingib, et kaardid muutuvad üha tähtsamaks ja vajalikumaks meie elu planeerimisel ja korraldamisel. Kasvab vajadus “tarkade kaardikasutajate” järele. Parim aeg õppida on lapsena. Samuti, nagu lapsi on vaja õpetada lugema, on neid tarvis õpetada ka kaarte lugema. Nii, nagu laste esimeseks lugemisvaraks ei sobi Dostojevski või Hemingway, pole mõeldav esimeseks tutvuseks kaartidega anda lapsele ette topograafiline kaardileht.

15.30  Individuaalsed digikaardilahendused kõigile – Kaie Kubri (EOMAP)
Ajal, mil väga suur osa inimeste elust on kolinud arvutitesse, on ka vajadus erinevate digitaalkaartide järele järjest suurenemas. Inimeste soovid ja vajadused on lõputud. Seetõttu anname seekordsel GIS päeval ülevaate, milliseid digitaalseid kaardilahendusi pakub EOMAP. Vastame küsimusele: miks mõned inimesed on nõus maksma teenuse eest, mida on võimalik saada ka tasuta?

15.50  Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid – Jüri Lippus (Affecto)
Ei ole olemas infosüsteeme, kus asukohainfo täiesti puuduks. See võib olla vahel hästi maskeeritud ja peidetud. Eriti kui me mõtleme aegruumist kui tervikust ja käsitleme aega kui aegruumi neljandat mõõdet ning kuupäeva ja kellaaega kui koordinaati ajateljel. Kõik probleemid ja raskused, mis meil on asukoha ja ruumikoordinaatide määramisel, on omased ka ajakoordinaadi määramisele. Ilma korrektse asukohainfota infosüsteeme tuleks käsitleda puudulikena. Ettekandes illustreerime seda teesi näidetega.

16.10  Kaardistaja digipliiats ja teised kaasaegsed lahendused GIS-andmete kogumisel – Raido Valdmaa (AlphaGIS)
Andmed on iga geoinfosüsteemi (GIS) peamine komponent. GIS andmete üheks tähtsamaks omaduseks on nende täpsus ehk andmete vastavus tegelikkusele. Situatsioonist reaalse ülevaate saamiseks integreeritakse andmete kogumisel erinevaid meetodeid. Ettekandes antakse koos asjakohase demoga ülevaade digipliiatsiga objektide kaardistamisest planeerimisega seotud ülesande tarbeks, mis ühendab vana hea paberkaardi ja tänapäevase GIS-tehnoloogia võimalused.

16.30  Diskussioon ja kokkuvõte

16.45  Lõpetamine