Rahvaloenduse kaardid läbi aegade

GIS päeva raames on väikeses konverentsisaalis võimalik külastada näitust “Rahvaloenduse kaardid läbi aegade”, mis annab ülevaate rahvaloendustest läbi kaartide prisma.

Näitusel tutvustatakse:

  • Milliseid kaarte on kasutatud loenduste korraldamisel?
  • Mis on olnud probleemideks?
  • Kuidas on avaldatud loendustulemused?

Samuti näidatakse 31.detsembril algaval rahva- ja eluruumide loendusel kasutatavaid kaardirakendusi.

Rahvaloenduste eesmärgiks on saada infot riigi püsielanike, leibkondade ja eluruumide kohta. Loendatakse kõik teatud maa-alal asuvad hooned ja eluruumid ning neis elavad inimesed. Loenduse planeerimisel on olulised kaardid, mille alusel on võimalik maa-ala jaotada erinevate loendajate vahel. Kaardid aitavad loendajal ka orienteeruda, et ta teaks, kus ta juba käinud on ja kuhu veel minema peab. Kaardid on samuti asendamatud tulemuste avaldamisel.

Loenduskaardid annavad hea ülevaate ka kartograafia arengust. Näiteks olid 1922 loendusel kasutada vaid linnade plaanid ja väga üldised kaardid. 2000. a loendusel võeti kasutusele GIS andmebaas, kus esmakordselt Eesti rahvaloenduste ajaloos märgiti hoonete asukohad kaardile ja nende alusel genereeriti ruutkaardid (vaata allolevat pilti). Samas on paljud asukohaga seotud küsimused olnud probleemiks tänaseni. Eelkõige on need seotud territooriumi muutustega ja eluhoonete täieliku nimekirja puudumisega. Kuna tulemusi on varasemalt enamjaolt avaldatud administratiivsete üksuste alusel on olnud keeruline erinevate loendustulemuste võrdlemine.

Esimene Eesti alal toimunud rahvaloendus haaras vaid Liivimaa kubermangu jäävad linnad. 1881. aasta loendusel jäid välja Narva ja Valga linnad ning Petserimaa. 1922. aastal kuulusid loendamisele ka Petserimaa ja Narva tagused vallad, mis olid Eesti Vabariigi koosseisus. Lisaks on toimunud sagedased kohalike piiride muudatused – muutunud on maakondade, valdade ja külade piirid. Muutunud on ka administratiivne jaotus – kihelkond, maakond, rajoon, mõis, vald, külanõukogu. Piiride muudatustega kaasneb, et loendustulemusi on raskem võrrelda, sest enamasti on need esitatud mingite piirkondade kohta.