Näitus kajastab ühelt poolt ruumiandmete kogumist geodeetiliste instrumentide abil ning teiselt poolt ruumiandmete esitamist kaartidel katastrikaartide näitel. Näituse eesmärgiks on anda GIS-päeva külastajatele lühiülevaade geodeesiainstrumentide arengust, alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Näitusel saab tutvuda  geodeesiainstrumentidega, mis olid kasutusel enne arvutiaega ja vaadata, kuidas geodeetilised mõõtmisvahendid on arenenud pärast seda, kui 1965. aastal konstrueeriti esimene täisdigitaalse teodoliidi prototüüp. Ühtlasi saab vaadata, kas ja kuidas on aja jooksul muutunud katastrikaartide koostamine.

Näituse koostamisel on kasutatud Heiki Potteri ja Ivar Treikelderi raamatut “Geodeesia ja kartograafia läbi aegade”.

Esimestest maamõõtmisvahenditest on vähe teada. Ilmselt olid need joonepikkuse mõõtmiseks mõeldud nöör, hiljem ritv, maamõõdusirkel, metallitööstuse arenedes maamõõdukett.

Tänapäeval saadakse asukoha info reaalajas mõne sentimeetri täpsusega. Paberkaartide kõrval on GPS, nutitelefonid, Street View…  Näiteks saab digitaalsel kujul Maa-ameti kaarte (Eesti põhikaart, ortofotod, ajaloolised digiteeritud kaardid jne) igaüks tasuta (andmete kasutamise ainus tingimus on viitamine andmete allikale) ja taotlust esitamata kasutada Maa-ameti kaardirakenduste või avaliku WMS-teenuse kaudu.

Katastrikaardid on läbi aegade olnud territoriaalse ja majandusliku kontrolli säilitamise vahendid. Eesti alal hakati katastrikaarte süstemaatiliselt koostama 17. sajandi teisel poolel, Rootsi ajal. Sajandi lõpuks valmis nn Suur Rootsi kataster, mille peamiseks eesmärgiks oli kindlaks määrata mõisate ja talupoegade maksukoormus.

1940. aastaks oli Eesti vabariik geodeesia ja kartograafia valdkonnas arenenud Euroopa riikidega enam-vähem võrdsel tasemel.

Nõukogude ajal olid tsiviilkasutuses olevad topograafilis-geodeetilised, kartograafilised ja aerofotomõõdistamise materjalid salajased või ametialaseks kasutamiseks. Piiratud kasutusega andmete ja materjalidega töötamiseks tuli taotleda luba julgeolekuorganitelt. Avalikuks kasutuseks mõeldud kartograafilised andmed olid teadlikult moonutatud, üldistatud, väga väikese täpsusega. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta veebruarikuu otsusega lõppes Eesti alal eeltoodud andmete salastamine.

Maa-ameti geoportaalis ajalooliste kaartide rakenduses on kättesaadavad mh Vene verstane kaart (1894-1915, 1919-1934), Eesti skeemiline katastrikaart (1930-1944) ja  katastri aluskaart (1978-1989).

Eesti geoportaali koondub olulisem info Eesti riiklikest ruumi- ehk kaardiandmetest. Portaali eesmärk on koondada ühte kohta erinevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste olulisemad ruumiandmed.

 

 

 

Maa-ametis aerofotode tegemisel kasutatav aerokaamera  Leica ADS40-SH52 ja kõrgusinfo kogumiseks kasutatav laserskanner  Leica ALS50-II  on paigaldatud väikelennukile Cessna Grand Caravan 208B