10.00 Tervitussõnavõtt – Janne Andresoo (Eesti Rahvusraamatukogu)

10.10 Avasõna –  Andres Oopkaup (Statistikaameti peadirektor)

10.30 Aegna saare rannajoone muutumine 1900-2012 – Sander Varbla (Tallinna Reaalkool)

Ettekandes tutvustatakse rannatüüpide kaarti, mis valmis Aegna saare rannajoone andmeid kogudes. Autor tutvustab, kuidas kaart valmis, miks see üldse tehti, milline oli rannatüüpide liigitus jne. Samuti tutvustatakse animeeritud mudeleid, mis põhinevad Maa-ameti kaardiserveri kaartidel. Mudelid aitavad anda ülevaadet sellest, kuidas on rannajoon rohkem kui 100 aasta jooksul muutunud.

11.00 GIS koolitunnis – erinevate riikide kogemusi – Ülle Liiber (Tartu Ülikool)

Ettekandes tuuakse näiteid, kuidas kasutatakse GIS-i eri riikide põhikoolis ja gümnaasiumis geograafia õppimisel. Loodetavasti annavad käesolevad näited ideid meiegi õpetajatele GIS-i põhiste tundide kavandamiseks.

11.30 GPS geograafiatunnis – Katri Mirski (Gustav Adolfi Gümnaasium)

Autor tutvustab magistritöö raames läbi viidud praktilist tööd, mille käigus GAG-i 10b klass käis käsiGPS-idega Toompargis kaardistamas ning kuidas õpilased hiljem oma töö Google Earthis. Samuti näidatakse õpilaste poolt valminud töid ning tutvustatakse õpilaste poolset tagasisidet toimunud õppepäevale.

12.00 – 13.00 Vaheaeg (vaheajal on võimalik külastada väikeses konverentsisaalis Maa-ameti näitust “Geodeesiainstrumentide ning katastrikaartide areng”)

13.00 Virtuaalne Luua arboreetum – Ivari Kandima (Luua Metsanduskool)

Ettekandes antakse ülevaade ühe dendroloogilise kollektsiooni inventuurist ning sellest, kuidas luuakse digitaalset andmebaasi.

13.20 Asukoha mõju Eesti kinnisvaraturule – Andres Juss (Maa-amet)

Ettekandes antakse ülevaade kinnisvaratehingutest. Teemakaartide abil võrreldakse Eesti erinevate piirkondade kinnisvaraturu aktiivsust ja selle muutumumist ajas.

13.40 GIS tööriistade kasutamine merekeskkonna uurimisel – Jonne Kotta (TÜ Eesti Mereinstituut)

Käesolevas ettekandes antakse ülevaade GIS suunalistest tegevustest Läänemere ökosüsteemi uurimisel. Näidatakse, kuidas on kavas rakendada uusimaid tehnoloogilisi lahendusi liikide levikumustrite ennustamisel tänapäevaste keskkonnatingimuste ja kliimamuutuste taustal. Lisaks demonstreeritakse välivaatluste ja mudelarvutuste publitseerimist erinevate kaardirakenduste näol. Reaalajas kuvatav keskkonnainfo võimaldab keskkonnaspetsialistidel operatiivselt vastu võtta loodustsäästvaid keskkonnaalaseid otsuseid ning sellist kaardimaterjali saab kasutada ka üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppetöös.

14.00 GIS kasutamine Tartu linna välisõhu mürakaardi koostamisel – Veiko Kärbla (Hendrikson & Ko)

Ettekandes antakse ülevaade Tartu linna mürakaardi koostamiseks vajalike andmete kogumisest ja töötlemisest ning tulemuste analüüsist.

14.30 – 15.00  Vaheaeg (vaheajal on võimalik külastada väikeses konverentsisaalis Maa-ameti näitust “Geodeesiainstrumentide ning katastrikaartide areng”)

15.00 Joonistamisvõistluse “Eesti maailmakaardil” ja kaardi koostamise võistluse “Suvised rännakud” parimate tööde autasustamine; Konkursi “GISi ja IKT rakendamine uues õppekavas” parimate tööde premeerimine

15.20 Tallina avamine merele. Analüüsi- ja planeerimisvahendid (Tallinn, opening to the seaside. Analytic and Planning tools) – Damiano Cerrone (Eesti Kunstiakadeemia)*

Opening the city to the seaside is one of the most challenging and discussed planning task in the City of Tallinn. This presentation will show an approach based on Space Syntax and Urban Network Analysis to study the proposed detail plans and it will introduce an alternative method to design the redevelopment of the waterfront based on accessibility.

Tallinna mereäär on olnud suletud ligi sajandi sõjalistel ja industriaalsetel eesmärkidel. Isegi täna, pärast iseseisvumist, on rannajoone avamine suureks väljakutseks linnaplaneerijatele. Pärast 1991. aastat on tehtud mitmeid katseid avamaks linna merele, iga kord erineva tulemusega. Kuid alles 2011. aastal õnnestus see päriselt, kui avati Kultuurikilomeeter Tallinna Euroopa kultuuripealinna programmi raames. Eraarendajate plaanid mereäärega on olnud vastuolulised ja leidnud tihti kohalike kogukonnaseltside ja linnaaktivistide vastuseisu.

Magistritöö tutvustab meetoteid kehtestatud planeeringute analüüsiks ning pakub alternatiivseid lähenemisi uute arengute elluviimiseks Tallinna rannaalal. Eksisteerival linnamorfoloogial põhinevad linnaruumi analüüsid on võetud aluseks uurimaks kehtestatud või kehtestamisel olevaid planeeringute ettepanekuid pakkudes konstruktiivset kriitkat ja alternatiivseid strateegiaid. Laenates fundamentaalseid planeerimisteooria konseptsioone ja väljaarendatud Space Syntax’i meetoteid, pakutakse osalusplaneeringu raamides välja uus regenereerimise plaan.

15.40 Sateliitseire võimalused ja nendel põhinevad teenused – Kaupo Voormansik, Priit Anton (Regio)

Ettekande sisu põhipunktid on:

• Satelliitseire põhimõtted ja tänapäeva satelliitide põhiparameetrid;
• Satelliitseire eelised aeropildistamise ning välitöödel andmete kogumise ees;
• Konkreetsete rakenduste näited:

a)      raiete tuvastamine (esimene üle-eestiline satelliitseirel põhinev raiealade kaart),

b)      niitmise tuvastamine pindalatoetuste järelvalveks koostöös PRIA-ga

c)       Eesti metsa biomassi (ja puiduvaru) kaardistamine

• Uurimis- ja arendustegevus koostöös Tartu Ülikooli ja Tartu Observatooriumiga (tehisava-radari rakendused).

 

16.00 3D analüüside tegemine ja linnamudelite veebis esitamine – Rein Kask (AlphaGIS)

Ettekandes käsitletakse 3D ruumianalüüse, nendeks olemasolevaid tarkvaralisi võimalusi ja tuuakse näiteid analüüside kasutamisest reaalses elus. Selgitatakse 3D põhimõtteid ja andmetele uue ruumilise mõõtme andmise viise. Demonstreeritakse analüüsi tulemuste esitamise ja visualiseerimise võimalusi. Näidatakse visuaalselt efektsete 3D mudelite levitamist veebibrauseri kaudu.

16.30 Diskussioon ja kokkuvõte

* ettekanne on inglise keeles